Kuula teksti ja leia vastused küsimustele.
00.21, 29.49, 35.17 https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-333-ivo-schenkenberg-2 IVO SCHENKENBERGKuula tekstilõike 00.21, 29.49 ja 35.17 ning lõpeta lased või vali sobiv vastus.
|
IVO SCHENKENBERG
Loe teksti ja kirjuta teksti kohta 3 väidet, mis on õiged ja 1, mis on vale. Lase rühmakaaslastel arvata, missugune väide on vale. Tekst 1 Ivo Schenkenberg sündis kas 1549. või 1550. aastal. Tema isa oli müntmeister Christoffer Schenkenberg, kes oli Tallinna kodanik. Christoffer Schenkenberg saabus Tallinna Saksamaalt 1528. aasta paiku ning tema nimi kirjutati Tallinna Mustpeade vennaskonna raamatusse. Kuna Schenkenberg oli müntmeister, siis kuulus ta mustpeade hulka. 1542. aasta kevadel abiellus ta käsitöölise (kannutegija) Kersten Dobbieni tütre Gertkega. Sellest abielust sündis kolm poega: Kersten, Christoffer ja Iwo. Ivo ema tõi abiellu kaasavarana kaasa maja Kullassepa tänaval (nr 12). Selles majas möödus Ivo ja tema vendade lapsepõlv. Poisid käisid Oleviste kiriku juures tegutsenud linnakoolis. Ivo oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Ivo valdas ka eesti keelt, kuigi koolis seda ei õpetatud. Ivo oli veel väike poiss, kui 1558 algas Liivi sõda. Pärast Ivo isa surma abiellus ema uuesti müntmeister Guldeniga. Ametialase koolituse sai Ivo võõrasisa juures. Teda ootas ees Tallinna müntmeistri auväärne amet. Tegu oli hea ametiga ning tema tulevik oli kindlustatud. 1569. aastal kirjutati Ivo nimi esimest korda Tallinna mustpeade Vendade raamatusse. See aasta peaks tähistama tema täisealiseks saamist, sest vennaskonda astunud noormehed pidid olema täisealised (18-20aastased). Mustpeade vennaskonnas sai Ivo ka sõjalise väljaõppe (koolituse) ning oskas seetõttu kasutada relvi ning võidelda. Ivo oli Mustpeade vennaskonna liige ligi viis aastat kuni abiellumiseni 1574. aastal. Ivo abiellus 20-aastaselt ühe endast vanema jõuka leskprouaga. Sellest abielust sai ta kaasavarana luksusliku maja Karja tänaval ja hulga luksuslikke esemeid. Sealt ei puudunud ka raamatud, millest mõned olid lausa kapsaks loetud. Ivol ei olnud sellest abielust ühtegi last ning tema naisel ei olnud ühtegi last ka eelmisest abielust. Tekst 2 Põhjus, miks määras Tallinna raad 1576 just Ivo talupoegade väepealikuks olid seotud Ivo kuulumisega Mustpeade vennaskonda. Liivi sõja ajal osalesid mustpead aktiivselt linna kaitsmisel: nad aitasid ehitada ja tugevdada linna kindlustusi ning võtsid osa lahingutest. Ivo paistis silma just osava luureandmete kogujana ning talle usaldati talupoegade väesalga juhtimine, kus oli üle 400 tugeva ja julge eesti mehe. Ivo õpetas oma väesalga välja ja neist said head sõjamehed, kes sageli Vene vägesid lahingus võitsid. 1560. aastal kuulus nende relvastusse mõõk ja püss. Kroonik Russowi järgi hakkasid need, kes teda kadestasid teda pilgates Hannibaliks kutsuma ning tema sõjamehi Hannibali rahvaks. 1577 osales Ivo oma väesalgaga edukalt Tallinna kaitsmisel. Pärast Tallinna piiramise lõppemist alustas Iwo salk partisanisõda vaenlase vallutatud alal. 1578 rüüstas Hannibali salk isegi Tartu eeslinnu. Balthasaw Russow kirjutab kroonikas, et ta oli julge, vapper ja osav sõjamees, kellele heideti ette vaid hulljulgust, sest ta tahtis tatarlastele Rakvere all peale tungida, mida kogu rootsi ja saksa sõjameeste hulk mitte hästi ei suutnud teha, ja tahtis kõik au üksi endale saada". Tekst 3 27. juulil 1579 Rakvere all peetud lahing andis venelastele põhjust suureks juubeldamiseks, sest ebavõrdses lahingus langes koos 59 mehega haavatuna tatarlaste kätte vangi ka Ivo Schenkenberg. Peamine süüdlana selles tragöödias oli Russowi sünul Ivo vanem vend Christoffer. Kuigi Ivo tahtis meelitada vaenlase linnusest välja ja siis rünnata, tormas Christoffer linnusesse ning vedas endaga koos ka kõik teised. Ivo Schenkenberg koos kolmekümne kaaslasega viidi v Pihkvasse suurvürsti ette. Ivo pakkus oma elu eest vabaks kolme bojaari, kuid asjata. Vaevalt 30aastane Tallinna kodanikust sõjakangelane hukati Pihkvas koos kaaslastega, "mis tallinlastele suurt kurvastust tekitas". |